Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 102 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.
Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi.
Ma ütlen: „Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!
Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö.
Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.
Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.
Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.”
Apostlite 14 Aga Ikoonionis sündis, et nad tulid juudi sünagoogi ja kõnelesid seal nõnda, et suur hulk juute ja kreeklasi sai usklikuks.
Aga sõnakuulmatud juudid õhutasid ja ärritasid paganate hinged vendade vastu vihale.
Apostlid viibisid seal kauemat aega, kuulutades avalikult Issandat, kes andis tunnistust oma armusõnale ja laskis sündida nende käte läbi tunnustähti ja imetegusid.
Aga linna elanikud jagunesid kaheks: ühed olid juutide, teised apostlite poolt.
Kui siis paganad ja juudid koos oma ülematega tahtsid apostleid teotada ja kividega surnuks visata,
põgenesid nood sellest teada saades Lükaoonia linnadesse Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbruskonda
ning kuulutasid seal evangeeliumi.